Sjures usjtisjke mynisjly

Konjy Tolja

Sjures usjtisjke mynisjly

(Povestjysj  ljuketìos)

Ìagoshuryn

Vuizy kuartolezjlen berpumeti nunalìosyz.  Inkuazjlen ta dyre tuzhges shuldyr no ħydontem vakytez.  Lolo shurlen ìardurìosyz kuzjana budisj ljòmpuos purżemyn  ìug-ìug sjasjkaosyn, paċylmemyn uħyoslen saìkyt ħukez danìasj kyrżanìosynyzy. Shur vadjsy vòldisjkem bus shoryn sylisj ljòmpuos mu vyle vasjkem piljemìosly ukshalo.

Żarde.

Nunal vordisjke.  <…>

Ìagoshuryn otyn no tatyn estylo ini gurìosses. Estiz gurze Dokìa no.  Lyzales-purysj ħyn njuzhtisjke usjtem uknoeti no òseti.  Lapegges no erkyn korkasj potysa, so kònja ke lòsìasjke na muskyt mu vylti, myl potytek vylljem ġutisjke inme.

Saìka Ìagoshur.

Njulesly matynges, bamalyn, daso korkaos.  Otysj odigaz korkan gurtlen tòroez Baljan ule.  Dasolesj uno korkaos raden sylo na gurt vòzti kozhysa koshkisj Lolo shurlen meħ ìarduraz.  Shur sjuresse kutske Badżym njules sjòrysj piċiges ty dorysjen.  Soin ik njimazy no soe Lolo.  Byzje Lolo, nue vuze Vatka shure.

Korkaos ljipemyn pulen, kuren.  Njulesen shur kuspyn intyez erkyn ke no,  ìurtìoslen visìossy badżymesj òvòl; ogzy bordy ogzy shymyrskysa vylljem sylo.   Ìurtìos vòzy gudylemyn ìòguos,  ìu tysj no muket sjiìon-ìuon vozjon guos.  Pudo-zhivotly puktylemyn gidìos.

Vylj nunal pyre Ìagoshure.

Gurt sjòryn, njulesez saìkysa no solesj bervylze sutysa, kyldytemyn vòljy[1].  Vòljyos vanj muket intyosyn no.  Njuleslesj no gurtlesj palenynges, shurly kydjokyn ik òvòl, adżisjke kebit.  Kebityn guzhem ug kylisjky ni ċekyċlen zadorkuaraez.  Durisj murt guzhem nosh ik koshke aslyz ruda utċany no dasjany.

Sjinmaz ħyn pyremen, lesja, kebitly matyn korkasj, sjinìosse ħushylysa, potiz ìyg-ìyg mugoro, pasjkyt peljpumo vorgoron.  Solen badżym tushez ymnyrze ċik no peresj ug vozjmaty.  Vorgoronlen garamures derem ulysjtyz adżisjke ċyrtyìaz oshem azvesj grivnaez[2].  Pydaz -  kulesj vurem pydkutċan.  Erkyn tòdjy deremez kuskytiz kerttemyn sjumys ìeen.

Sjòraz ik byzjysa potiz das kuinj aresìem piez Edeì.

Ġuzhasj shundy pala berytskysa, vorgoron vòsjasjkyny kutskiz:

-  O, Inmare, sjot shunytte no  ìugytte!. 

-  O, Kyldysjine, sjot njanjde no muket sjiìon-ìuonde!

-  O, Kuazje, sjot shundyìo no paìdalyko nunalde!

Djadjaenyz ħosh vòsjasjkiz Edeì no.

Vòsjasjkysa gine vuttizy -  korkasj kuara kylisjkiz: 

-   Ìaush, murdooste eskeryny ud vetly-a? Njulesky mynon azjady sjisjkyny vazjen[3] ġuk vòzy ċoryg kotj dasjasal na.  <…> 

-   Kemaly-a mynomy?. 

-   Um.  No nunalskyn um berytske.  Um dyrte. Odig-kyk uì njuleskyn - so kema shat? Mynykumy pizhnyosmes no vyosmes puktylomy.  Bertykumy nosh azjvyl puktemìosse eskerono luoz.  Aċid todisjkod, njuleskyn sjiìonly um ìormele.  Ozjy-a? - pize tybyraz veshasa, paljpotysa  ìuaz Ìaush.  

-   Ozjy, -  zador vazjiz Edeì. 

-   Myn aì, dasja mynesjtym shibodyme, pukyħme, tirme.  Dasja aslesjtyd no pukyħte.  Basjty purtte no. 

-   Mon tolon ġyt ik dasjaì ini.  

-   Ozjy ke, tuzh umoì.

Ìaush no Edeì pizhnyosses no vyosses puktylyny vylysj gine njulesky ug myno.  Soosly podemìosses no uċkono.  Mushìos ċeċy biċany kutskemlesj azjlo todono: nokin ìòtylymte-a, izìan karymte-a podmam umortoosses? Gurtysj kotjkud sjemìalen vanj aslaz podemìosyz njuleskyn.  Edeììoslen dasolesj uno. Nosh Baljanlen, gurt tòrozylen, sooslen sjarysj kyk polly no trosges, dyr.  Kotjkud sjemìa podemo pispuosse todmo kare aslaz pusenyz.  Edeììoslen pussy uksha lobżisj tyloburdoly.

Gurtyn vanj ulisjìos todo, muket puso pispuosysj podemìosty ìòtylyny ug ìara shuysa.  Ozjy val azjlo dyrìosy.  Ozjy alji no.  <…>

Sjisjkemzy bere vorgoronìos òz ġegatskele nji. Potizy sjures vyle.

Dokìa no Uċa keljany potizy. 

-   Ìa, Kylċin med utjoz tiljedyz.  Njulesmurtlesj vozhze en potte.  Sjuresty med udaltoz.  - Njules palavamyshìasj kuzpalyz no piez shory uċkysa, Dokìa eshsho shuiz na:  - Utj, Kylċine, soosty.